RSS

Talvine Haapsalu

05 apr.

Haapsalusse minek oli pikalt küsimärgi all, eeltöö oli seetõttu enne reisi peaaegu tegemata. Olin siiski veidi uurinud, mida võiks seal külastada ja pisikese nimekirja koostanud. Arvasin, et leian kõik need kohad ka oma telefoniga üles, peaasi, et aadresse tean. Aga GPS`iga telefon lakkas töötamast päev enne reisi. Esimese hooga polnud mul aimugi, kuhu minna ja mida teha. Sest ees ootas 2 päeva koos kahe lapsega, kellest pisem on imik. Ööbimiskoha check in oli alles 14.00. Kell oli 9 hommikul.

I päev

Tiirutasin mööda linna. Nii ei jõua tänava nimesid lugeda ja on keeruline liiklusmärke jälgida, eriti kui kaardilugejateks on kaks alla 6-aastast. Viimati olin Haapsalus käinud 10 aastat tagasi, suvel. Olin äsja juhiload saanud. Tollest korrast oli meeles, kuidas ma ühelt ringteelt keerasin välja nii, et ei märganud “sebrat” ja seejärel peatas politsei mind vilkuritega. Olin unustanud tuled põlema panna ja mind pandi puhuma. Mingit karistust ega hoiatust ma ei saanud, aga siiani on see eredalt meeles, kui mõtlen Haapsalule. See meenus ka nüüd, kui mööda linna tiirutasin ja politseid väga sageli märkasin. Ilmselt nemad märkasid ka meid, aga õnneks kinni meid ei peetud.

Esimese tunniga olin üles leidnud kõik vähegi tuttavamad kohad – linnus, Iloni Imedemaa, Raudtee muuseum, Müüriääre kohvik, meri. Promenaadi aga ei leidnud. Kuna ööbimiskohta ma ka üles ei leidnud, sõitsin tagasi linnapiirile ja leidsin sealt linna kaardi. Olgugi, et GPS juhatab kohale, siis võõras linnas on siiski kergem orienteeruda, kui tervik on silme ees.

Nüüd kui linnakaart oli silme ees, meenus, et netipulk on kaasas. Parkimisime Väikese Viigi kaldale, mille jääd samal ajal lumest puhastati. Seal on võimalik uisutada mööda puhastatud rada. Hiljem nägin, et uiske on võimalik laenutada näiteks meie ööbimiskohas. Ööbimiskoht on muidugi üsna kaugel Väikesest Viigist (2km). Avasin Haapsalu linna kodulehe . Seal on selline rubriik nagu: Kuhu minna – soovitusi on seal ainult 5: piiskoplinnus, Kuursaal, Raudteejaam, Valge Daam ja Haapsalu sall. Vaatasin kiirelt üle ka toitlustuskohad, aga nagu ma õigepea teada sain, siis paljudel ustel on sildid: Kohtume suvel 2013!

Parkimine on Haapsalus tasuta või siis ma ei märganud, et olen parkimisalas või on parkimine talvel tasuta. Parkisime Karja tänavale (Saue tänava lähedale), seal on väiksem parkla. Haarasin Müüriääre kohvikust Latte kaasa ja suundusime Piiskopilinnuses asuvat mänguväljakut otsima. Lähenesime mööda Karja tänavat, Osutitorni värava kaudu. Olin kahevahel, kas ikka minna sealt kaudu, kuna ees ootas 10 jäist ja hooldamata trepiastet. Tõmbasin siiski 3-rattalise vankri üles. Edasi läks samamoodi, hooldamata teed ja paks sulalumi. Eeldasin, et mänguväljak asub hoovil, aga sealt ei leidnud me midagi. Suundusime vallile, ehk on sealt midagi näha. Leidsimegi mänguväljaku, kuid see asus kraavis, meie olime valli otsas ja sinna viis lumine ja jäine väga pikk trepp. Seal läheduses oli küll üks meesterahvas, aga nähes, et oleme hädas, pööras ta pilgu. Suundusime siis tagasi sinna poole, kust olime linnusehoovi sisenenud ja avastasin, et tegelikult läks ka otsetee kohe peale treppe mänguväljakule (esimesed trepid Osutitorni juures). Kahjuks ei olnud seal juhatavaid silte, neid ei olnud seal kusagil.

Mänguväljak ise on üsna suur ja ümbrusele sobivalt lahendatud. Sealt ei leia tüüpilisi mänguväljakute atraktsioone. Suurem osa mänguväljakust on inspiratsiooni saanud keskajast – suur mereröövlitelaev, karussell, kiigud, turnimisalad, väike linnus. Mõeldud on ka vanematele, olemas on pingid. Poole tunni pärast soovis suurem laps WC-sse. Tualetid olid seal täitsa olemas, aga teisel pool valli, linnuses. Otsustasime linna tagasi minna.

Väljusime Lõunaväravatornist, kus ei olnud vaja ületada ühtegi treppi ja välja jõudsime Karja tänavale. Taas ei märganud silti, et sealt kaudu linnusehoovi pääseks (läheneda tuleb Teasponi maja juurest, Karja 19).
Kuna olime pikemalt Haapsalus, otsisin peale mänguväljakut kohe ka Infopunkti (Karja 15) üles, et Haapsalu kaarti küsida. Samas lubati laps ka WC-sse. Ma ei tea, kas seda tegelikult tohib kasutada, igaljuhul oli väga positiivne, et nad vastu tulid. Tegelikult oleksin saanud ka Regiost kõik kohad tuvastada, aga ikkagi tundus lihtsam vaadata kaardilt, kus on kirjas ka vaatamisväärsused ja seda kõik ühel kaardil. Ma ei olegi varem infopunktides kaarte küsimas käinud.

Lõunastamiseks olin välja valinud Müüriääre kohviku. Lapsele päevapraad ja endale päevasupp, lisaks tuuakse lauda kuklid, maitsevõi ja sidrunivesi. Õnneks lubati vankriga sisse, kuigi ruumi on seal talvel väga vähe. Sisustus on helesinine ja romantiline. Sohvade ja ahjuga, palju valgust ning kõrge lagi. Kuigi koht on väike ja seepärast eeldaks, et lapsed ei ole just väga oodatud, siis leidus tagumiste diivanite lähedal üsna palju mänguasju. Ilmselt ka lastetool, kuid seda veel vaja ei läinud.

Vahepeal viisime oma asjad ööbimiskohta ära. Tegemist oli tööreisiga ja meile oli broneeritud ööbimine. Mõtlesin seda küll alguses muuta, aga kuna keegi meist ei olnud piisavalt terve, et ujuma minna, siis loobusime ja ei valinud näiteks Fra Mare`t. Sinna me veel ei olegi jõudnud. Üks väheseid veekeskusega hotelle, kus me Eestis veel käinud ei ole. Kuigi olen aastaid nende uudiskirja-saaja, ei ole tulnud ühtegi sellist pakkumist, mis kutsuks sinna külla.

Meile oli broneeritud ööbimine Spordikeskuse hostelisse. Me ei olegi varem Eestis hostelis ööbinud, näiteks Frankfurdi kesklinna hosteli 2-kohaline tuba oli täiesti hotelli moodi. Aga siin oli lihtsalt 3 eraldi voodit ja telekas. Hommikusööki ei ole, kasutada saab ühiskööki, mis asus meie toast korrus kõrgemal. Me ei käinud sellega tutvumas. Tegelikult on seal samas kõrval kohe ka Haapsalu Veekeskus, aga ma ei saanud aru, kas sinna on ka läbipääs hosteli kaudu.

Päeva teise poole veetsime Iloni Imedemaal. Ostsime 2 üksikpiletit, perepileti ostmist meilt ei nõutud (täiskasvanu + 2 last). Meid suunati garderoobi, sest majas välisjalanõudes viibida ei ole lubatud. Seal sai valida ka endale kostüümi. I korrusel oli vägagi tore ja hakkaja tädi, kes küsis, kas me oleme esimest korda siin? Olime esimest korda, kuid sellegi poolest ei tutvustanud ta meile, et saaksime osaleda tegevustes (nuputusülesanded, kaartide valmistamine jne).

II korruse kinosaali süsteemist ei saanud ka aru. Kas me oleks pidanud ise filmi käivitama? Olime esimesed ja ainsad külastajad sellel päeval. III korruse mängutuba oli üsna suur ja väga paljude erinevate-põnevate mänguasjadega. Sellel korrusel oli ka üks töötaja, kes vist peaks saabuvate lastega tegelema, sellel päeval ta seda kahjuks ei teinud. Alles üsna lõpus juhatas ta meid Karlssoni tuppa ja suurem laps sai Karlssonile kirja kirjutada ning selle postkasti panna.

Tegelikult on seal väga tore, tekib tunne nagu oleksid hoopis Rootsis. Näiteks Lärmisepa tänava Lota kodus, vähemalt sisekujunduse järgi. Kõik oli valge ja helesinine. Palju on puidust mänguasju, näpunuku-teatrilava, Ikea mänguköök. Lisaks saab I korruse galeriis multifilme vaadata, sel päeval oli see Karlssonist.

Seal on isegi päris köök valge Kitchen Aid mikseriga. Lisaks puupliit ja elektriahi. Samal ajal kui suurem plika III korrusel mängis, lugesin ise kiiktoolis raamatut Ilon Wiklandist. Kahju, et seal tegevusi ei olnud meie külastuse ajal. Näiteks koolivaheajal küpsetatakse seal kaneelirulle. Ilmselt oleks seal veelgi toredam olnud, kui seltsiks oleks olnud veel teisi sama vanuseid lapsi. Seal võiks olla taustaks vaikne meeleolumuusika, sest sellel päeval tundus seal veidi kõhe niimoodi kolmekesi toimetada.
Pealelõunaks olin avastanud, kus asub Promenaad. Parkisime Haapsalu-Noarootsi Jäätee algusesse, see on Suur-Mere tänava lõpus. Jäätee oli nendel päevadel suletud, kuigi seal pidevalt sõitsid autod. Tegelikult lumi sulas, kõnniteedel olid juba veelombid. Õhus oli juba kevadelõhna.

Avastasime Promenaadi lõpust suure mänguväljaku, Aafrika rannas. Üldse jäi silma, et Haapsalus on väga palju mänguväljakuid. Näiteks väike väljak Vasikaholmis ja samuti Karja tänava ääres. Ühed roosaks võõbatud mänguväljakud paistavad Karja tänavale. Kahjuks ei suutnud kohapeal tuvastada, kas tegemist on mõne koduhoovi mänguväljakuga või avaliku ruumiga. Alles hiljem lugesin, et see on täiesti avalik mänguväljak. See on Lasteraamatukogu juures asuv Iloni Aed.

II päev

Otsustasime, et pikendame oma Haapsalus viibimist. Päeva esimese poole eesmärk oli leida uus ööbimiskoht. Otsinguid alustasin siit: Haapsalu kodulehelt, kuid see suunab edasi siia. Esimest korda märkasin, et on selgelt öeldud, et lapsed ei ole oodatud: Spa hotell Laine ei ole suunitletud puhkekohaks lastega, kuid kui olete siiski otsustanud oma lapse või lapselapse puhkusele kaasa võtta, hindame Teie soovi. Aeg, mida suudate oma lastele või lastelastele meie majas pühendada, on tema jaoks väga väärtuslik.” Lastega ei peagi igale poole minema, aga on tore, kui nad on oodatud.

Samas avastasin, et paljude ööbimiskohtade jaoks on vanem plika jõudnud sellisesse vanusesse, kus tema eest peab maksma hakkama. Näiteks Fra Mare kodulehel ei ole seda küll välja toodud, kuid kui helistasin, siis öeldi, et 5-aastane sööb ju hommikusööki. Iseasi, kui palju see 5-aastane just sööb. Aga tegelikult on see arusaadav, toorainekulud tekivad ja need tuleb katta. Siiski oli imelik, et külaliskorteri eest, kuhu ei olnud lisavoodit tarvis, küsiti lapse eest lisatasu. Lõpuks leidsin pakkumise, mis sobis – 7-aastaste laste majutamine vanemate toas on tasuta.

Lõunastamiseks vaatasin uuesti üle toidukohtade nimekirja ja lugesin soovitusi siit. Läksime siiski samasse kohta lõunale. Päevasupp oli sama, mis eile (riisisupp), sellel hetkel see kahtlust ei äratanud. Lapse toit oli ka seekord riisist, eelmine päev oli pasta. Kui olime mõnda aega söönud, hakkas laps oksendama. Enne seda oli ta jõudnud öelda, et söögil on paha maitse. Ma ei tea, kas see oli toidust, sest riis näiteks rikneb kiiresti. Aga natuke mõru maigu jättis hoopis see, kuidas teenindajad asjale reageerisid. Nad ei reageerinudki, tegid näo, et midagi ei ole juhtunud. Ma oleksin selle ümbruse ise ära koristanud, kui mulle oleks antud korralikud puhastusvahendid, anti vaid wc-paberit. Pesin suuremat tualetis ja selle peale muidugi hakkas pisem kisama. Puhastamist vajas kõik: lapsed, mina, laud, põrand, diivan. Lõpuks oligi nii, et koristasin enamuse ära ja siis tuli 1 teenindaja appi, aga alles selle peale kui ma palusin. Koristusvahendeid nad ikka ei toonud.

Järgmised tunnid peale lõuna-seiklusi magas suurem plika autos ja mina uudistasin Paralepa randa, autost. Seal samas asuv Fra Mare ei jätnud vähemalt väljastpoolt, küll väga erilist muljet, fassaad oli kaetud plekiga. Nii nagu oli kombeks 20 aastat tagasi.

Tööpäeva lõpus viisime oma asjad hotelli ära. Valisime Baltic Hotel Promenaadi, leidsin nende kodulehelt huvitava eripakkumise: Jäätee pakett Haapsalu-Noarootsi. See sisaldas ööbimist kahele, lisaks lõunasööki järgmisel päeval Roostal. Ehk siis see pikendas meie reisiplaane Läänemaal veel ühe päeva võrra.

Enne pimedat suundusime neljakesi õhtusele jalutuskäigule. Otse meie rõdult sai astuda Šokolaadi Promenaadi algusesse. Kõigil, kes jalutasid Promenaadil, oli võimalus meie tuppa kiigata. Esimesena jääb teele Tšaikovski pink, kahjuks helilahendus sellel päeval ei töötanud. Šokolaadi Promenaad läheb üle Suureks Promenaadiks.
Haapsalu on täis romantilisi, puitpitsilisi maju. Neid on palju ka Promenaadi ääres, paljud neist on renoveeritud, paljud on aga üsna viletsas seisus. Kõige suurem ja õhulisem neist on Kuursaal. Kahjuks oli kohvik suletud. Kodulehel on kiri: Kuursaali Suvekohvik on suletud. Kohtumiseni kevadel!

Suure Promenaadi lõpetab Aafrika rand, mis ühe legendi järgi sai nime sellest, et kohalikud määrisid end liigesevalude leevendamiseks mudaga kokku. Haapsalus on 3 avalikku suplusranda, millest üks on see sama Aafrika, teised kaks on Paralepa ja Vasikaholm. See supluskoht on täiesti kesklinnas, Vasikaholm on veidi eemal ja Paralepa on põhimõtteliselt linnast väljas. Promendaadi lõpus asub linnuvaatlustorn. Ronisime 15-meetri kõrgusele, kust näeb nii Tagalahte, vanalinna kui ka näiteks Jääteed.

Edasi liikusime mere äärest linna poole. Silma hakkas väga huvitav idee. Lossiväljakul oli renoveerimisootel, kunagise Sankt Peterburgi hotelli fassaad kaetud suure plaguga, millel on kujutatud hotelli endisaegne välimus ja kus oli ka hotelli logo. Lähemal uudistamisel avastasin akendelt Haapsaluga seotud isikute pildid, näiteks Tšaikovski ja Tobiase.

Haapsalu meenutab mulle väga Kuressaaret – palju vanu maju, väga kitsad tänavad, meri. Mitu korda tundus, et olen hoopis Saaremaal. Aga kui puhata Saaremaal hooaja-välisel ajal, siis ei jää silma nii palju silte, kus teatatakse: Kohtume suvel! Haapsalu on peaaegu väljasurnud talvel. Mis võib-olla ei olegi nii halb. Võib-olla koos suvitataje hordidega kaob kogu see salapära. Ja ei olegi enam vaikne ja romantiline.

Meie teise ööbimiskoha restoran oli suletud, ilmselt seetõttu, et ei olnud kõrghooaeg. Hommikusööki pakuti ühes numbritoas, kuhu olid toodud lauad-toolid, külmkapp. Valik ei olnud suur, aga kõhu sai täis.

Terve hommiku askeldas meie akna taga aga vanahärra, kes suundus jääpurjekaga sõitma. Samal ajal sõitis jääl ringi ka villis, mida juhtis jäätee hooldaja. Kahjuks või õnneks jääteed sellel päeval ei avatud. Me ei ole kunagi jääteel sõitnud, oleks olnud põnev kogemus. Nii pidime Roostale sõitma mööda maismaad. Haapsalu-Noarootsi Jäätee pikkus on 4 km. Österby sadamast Roostale oli ainult 24 km. Mööda maanteed oli terve teekond 40 km.

Niimoodi Roostale sõites saigi läbi meie puhkus Haapsalus. See oli esimene reis neljakesi. Jäi veel mitmeid kohti, kuhu kolme päeva jooksul ei jõudnud. Kindlasti läheme Haapsalusse tagasi, ilmselt kevadel või suvel. Kaasa võtsin kaks uut sõna: viik ja holm. Sain ka teada, et jääpurjetamist harrastatakse Eestis kõige rohkem Haapsalus ja Pärnus.

Kuhu minna ja mida teha järgmine kord Haapsalus?

√ Haapsalu Raudteejaam ja Eesti Raudteemuuseum

√ Kuursaali suvekohvik

√ Anni kohvik

√ Ungru loss

√ Väikesele Viigile uisutama

Ideed 2-3 tunni veetmiseks Haapsalus

Väga palju fotoideesid Haapsalust

Advertisements
 
1 kommentaar

Posted by &emdash; aprill 5, 2013 in 2-3 päeva

 

Sildid: , , ,

One response to “Talvine Haapsalu

  1. Neeme

    juuli 7, 2013 at 08:05

    Tänud! Mulle meeldis see ülevaade ja kasutan seda ka FB-s, andmaks paremat ülevaadet Haapsalust. Edu!

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: