RSS

Suvine Taevaskoda

24 juuli

SadamTaevaskoda oli aastaid tagasi üks lemmikumaid kohti, kuhu jalutama minna. Alguses kahekesi, siis kolmekesi, ainult neljakesi veel ei olnud käinud. Mitu suve on mul olnud idee, et tahaks sõitma minna jõelaev Lonny`ga. Kunagi ei ole sinna õigel ajal sattunud. Kui seekord Taevaskotta jõudsime, siis avastasime RMK teabepunktis,et pontoonkatamaraan väljub täistunnil. Aega oli umbes 10 minutit. Kaasa haarasin kollaste akende kaardi ja mõned põnevad piirkonda tutvustavad voldikud. Teabepuntki ümber on olemas liivakast, toidukiosk, tualetid.

LonnyJõudsime viimastena laevale. Väga meeldiv üllatus oli see, et reisil oli giid, kes rääkis väga huvitavalt järve tekkeloost ja ümbritsevast loodusest. Samuti tegi ta välismaalastele oma jutu kokkuvõtteid. Saesaare paisjärve asemel oli enne jõgi, aga seoses hüdroelektrijaama ehitusega tekkis siia järv. Hüdroelektrijaam ehitati Ahja jõele aastal 1952. Järv on ligikaudu 5 kilomeetrit pikk, käänuline ja jõelaevaga sõites on väga hästi näha liivakivipaljandeid. Möödusime Laaritsa mäest, Mõsumäest, Kindapäka mäest, Kivipalu mäest, Madal paest, Oose mäest, Mõtstare mäest.

6-kilomeetrise reisi ajal olid näha ka Eesti selle aasta (2014) linnu, jäälinnu pesakohad. Minu meelest on sellel reisil palju parem vaade Devoni liivakivi paljanditele kui on Suures ja Väikeses Taevaskojas. Reisi ajal on võimalik osta Taevaskojaga seotud meeneid ja saab osta ka näiteks kohvi. Laeval on ruumi natuke ka jalgratastele ja vankritele. Jõematk kestis umbes tund aega ja see oli täiesti piisav aeg, sest nooremat last tuli pool reisi pidevalt lõbustada, sest ringi jooksmiseks seal ruumi ei ole ning see ei oleks ka turvaline.

Taevaskoda

Pesad

 

Paljand

 

MärkPeale laevasõitu kõndisime tagasi parklasse ja ostsime kaasa väga maitsvaid kõrvitsaküpsiseid ning suundusime matkale mööda Taevaskodasid. Esimest korda kohtasin siin märki, mis kinnitas, et matk ratastoolis ja lapsevankriga on võimalik. Aastaid tagasi läksime lapsevankriga jalutama Penijärve matkarajale (tol ajal oli see veel RMK lehel kirjas, nüüd enam ei ole), raja algus oli sile ja lai, peale vaatetorni hakkas kõnnitee aina kitsenema. Lõpuks ei jäänud muud üle kui vanker kaheks osaks lahutada – ühele rattad ja teisele korv lapsega, et saaks raja lõpuni kõndida. Kui pimedaks läks, astusime matkarajast üldse kõrvale ja jalutasime edasi mööda metsasihti maantee poole. Lõpuks jõudsime metsast välja.

 

TaevaskodaTaevaskoja matkaraja algus oli väga paljulubav, puujuurte peale oli tekitatud sile kõnnitee. Varem oli siin looduslik metsatee. Olin kuulnud, et Emalätte juures oli toimunud varing ning märkasime ka tupikumärki, rada oli seal suletud. Saime kenasti Väikese Taevaskoja juurde, aga Suure Taevaskoja juurde minekuks tuli ületada raudtrepp, sellist treppi siin varem ei olnud. Kahjuks ei olnud ühtegi hoiatusmärki ka, kuna olime nii pika tee juba kõndinud, siis tassisime vankri trepist üles ja alla minekuks valisime metsa, mitte trepi.

Tavaliselt oleme siit tagasi pööranud, Suure Taevaskoja juurest läheb metsatee ringiga raja algusesse. Seekord valisime hoopis teise tee. Olin mõned päevad enne arutanud teemal, et tänapäeval on võimatu metsas ära eksida, kuna telefon juhatab alati metsast välja. Sellel matkal saingi seda testida. Ühel hetkel tundus, et liigume parklast väga kaugele. Otsisin välja telefoni ja proovisin meenutada, millisel järvel me just laevaga sõitsime, et seada seda järve sihtkohaks. Telefon muidugi metsateid ei tuvastanud ja märkis tagasiteeks väga pika tee. Siiski vaatasime terve tee telefoni, et metsast välja jõuda. Hoidsime suunda Saesaare paisjärvele.

TabaÜhel hetkel mõõdus meist üks meesterahvas, kes uuris, kas oleme siin enne käinud. Tundus, et tema oli samuti eksinud. Varsti astusime matkateest kõrvale, sest see muutus liiga kitsaks ja liikusime edasi mööda metsateed. Tänu sellele, et olime kõrvalisel teel saime süüa väga palju metsmaasikaid ja mustikaid. Varsti möödus meist seltskond vanemaid daame, kes uurisid, kas me teame, kuhu see tee viib. Loomulikult me ei teadnud. Lõpuks sattusime uuesti matkateele. Viimase üllatusena ootas meid ees pikk trepp Saesaare järve äärde. Kui jõudsime raja algusesse tagasi ja uurisime seal matkaradade kaarti, siis selgus, et kaardil on trepid tegelikult märgistatud. Lapsevankri-märk raja alguses oli olnud väga eksitav. Selle viimase trepi asemel oli ka varem tegelikult trepp, kuid see oli paigaldatud nõnda, et kõrval oli ka ruumi. Nüüd on trepp väga laiaks tehtud ja kõrval on kitsas ja mudane riba. Kui trepi kõrvale oleks jäetud rohkem ruumi, siis need trepid ei oleks väga suureks takistuseks raja läbimisel.

Toreda uuendusena olid rajale tekkinud infotahvlid Viimse reliikvia filmise kohta. Ära on märgistatud kohad, kus filmiti stseene filmi jaoks, lisaks on seal põnevad lood kaadritagustest seikadest. Samuti on seal pilte võtteperioodist. Kui suvel on Taevaskojas matkamine pidev kaadrist kõrvale astumine (sest koguaeg on keegi Su teel, kes parasjagu soovib teha endast pilti mõne objekti taustal), siis sügisel on Taevaskojas palju vähem jalutajaid. Jõelaevaga saab sõita kuni sügise alguseni.

Kuhu minna ja mida teha järgmine kord Taevaskojas?

6-kilomeetrisele matkarajale
Külastada Taevaskoda talvel
Tõukekelgumatkale

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; juuli 24, 2014 in 2-3 tundi

 

Sildid: , , , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: